Mis on jämesoolevähk? Jämesoolevähk on vähk, mis algab jämesoolest. See on Eestis üks levinumaid vähitüüpe, eriti vanematel inimestel. Meestel on see kolmas ja naistel teine kõige sagedasem vähk. Haigestumiste arv on Eestis ja mujal Euroopas suurenenud.

Miks tekib jämesoolevähk?

Riskitegureid, mis suurendavad võimalust haigestuda, on palju. Olulised tegurid on:

• Vanus: Üle 50-aastased inimesed on suuremas ohus.
• Pärilikud tegurid: Kui pereliikmel on olnud jämesoolevähk, võib ka sinul olla suurem risk.
• Toitumine: Vähe kiudaineid ja värskeid köögivilju sisaldav toitumine ning palju punast liha söömine suurendavad riski.

Peitvere test roojas

Eestis saavad 60-69-aastased inimesed kutsed teha iga kahe aasta tagant peitvere testi. See test kontrollib, kas väljaheites on varjatud verd, mida palja silmaga ei näe. Kui tulemus on positiivne, suunatakse inimene täiendavatele uuringutele, näiteks koloskoopiale. See on oluline viis haiguse varaseks avastamiseks ja ravi alustamiseks enne, kui haigus muutub tõsisemaks.

Millised on jämesoolevähi sümptomid?

Jämesoolevähk ei pruugi alguses märgatavaid sümptomeid põhjustada, kuid aja jooksul võivad tekkida järgmised sümptomid:

• Vere olemasolu väljaheites.
• Kõhuvalu ja ebamugavustunne.
• Muudatused sooletegevuses, näiteks kõhulahtisus või kõhukinnisus, mis kestab kaua.
• Ootamatu kaalukaotus ilma selge põhjuseta.

Kuidas jämesoolevähki diagnoositakse?

Peamine uuring, mida jämesoolevähi avastamiseks tehakse, on koloskoopia. See on protseduur, kus arst uurib jämesoolt kaamera abil ja võtab vajadusel proovid biopsiaks. Biopsiaga uuritakse, kas sooles on vähirakke.

Ravivõimalused

Ravi sõltub haiguse staadiumist. Tavaliselt kasutatakse kirurgiat, kus eemaldatakse vähist kahjustatud osa soolest. Kui vähk on levinud, võib vaja minna keemiaravi või kiiritusravi.

Ennetamine

Jämesoolevähi ennetamiseks on oluline tervislik eluviis. Siin on mõned soovitused:

• Söö palju kiudainerikkaid toite, nagu köögiviljad ja täisteratooted.
• Piira punase ja töödeldud liha söömist.
• Ole füüsiliselt aktiivne ja hoia kehakaalu kontrolli all.
• Ära suitseta ja piiritle alkoholi tarbimist.

Inimestel, kellel on perekonnas esinenud jämesoolevähki, soovitatakse alustada sõeluuringuid varem.

Peitvere testi täpsus ja kasutegurid

Peitvere test on tõhus sõeluuring, mis aitab varakult avastada jämesoolevähi sümptomeid. Positiivne test ei tähenda alati vähki, kuid see viitab vajadusele teha täiendavaid uuringuid. Uuringud on näidanud, et regulaarne peitvere testimine võib vähendada jämesoolevähi suremust, sest haigus avastatakse varasemas staadiumis, kui ravi on efektiivsem.