Uudised

Eveli Nikolajevski: „Mugavustsooni kinnijäämine on sage stressipõhjus ja see takistab endaga läbisaamist.“

02.02.2015

Evelin-Nikolajevski_2015Eveli võib väljaspool trenne jätta mulje, et on tagasihoidlik ja introvertne, kuid just treeninguid juhendades tuleb välja Eveli tegelik loomus ja olemus, seal puhkeb Eveli särama ja tema sisemine jõud lööb valla. Järgnevas intervjuus uurimegi, mis tõi Eveli treeneriameti juurde.

Milliseid treeninguid Sa Audenteses juhendad?
Audenteses annan Zumba, Gymsticki ja BODYVIVE’i tunde.

Kuidas jõudsid nende treeningute ja treeneriametini? Mis Sind selle juures köidab?
Olen kogu teadliku elu spordiga tegelenud. Vajadus end oma kehas hästi tunda on lapsepõlvest kaasa tulnud ning ilma korrapärase treeninguta ma olla ei oskaks.
Põhjalikumalt tegelesin võistlustantsuga. Hiljem süvenesin mitmesugustesse tantsustiilidesse, seda nii laval kui ka lihtsalt harrastusena. Kui Eestisse tuli Les Millsi BODYJAMi esimene treenerikoolitus, kutsuti ka mind. Ja nii see algas. Järgnes Zumba koolitus. Kuna palju tantsides on kindlasti tasakaaluks vaja lihasetreeningut, lisandusid Gymstick ja BODYVIVE.
Kõige rohkem köidab mind võimalus inimesi liikumisusku pöörata, innustada proovima uusi asju, pakkuda emotsioone, saada neid vastu ja nihutada piire. Minu meelest on mugavustsooni kinnijäämine sage stressipõhjus ja see takistab endaga läbisaamist. Meie kõigiga juhtub seda vahel.

Millised on kõige toredamad hetked treeneritöös?
Kõige parem on äratundmine, et olen saanud olla oma kogemuste ja oskustega kellelegi vajalik. Kui näen, et olen motiveerinud ning tekitanud positiivset sõltuvust ikka ja jälle trenni tagasi tulla.
Minu tööd ei saa lihtsalt ära teha. See on pidev tee ja areng, vastastikune loov protsess. Sageli inimene satub tantsutundi eelarvamusega, et ta ju ei oska, kuid suudab siis mõne aja pärast tõeliselt nautida muusikas liikumist. Seda nähes tekib uskumatult hea tunne.

Kas oled alati treeneriametit pidanud? Mis töö või erialaga oled selle kõrvalt või enne seda tegelenud?
Kõrgharidus on mul ärijuhtimises. Töötanud olen kaubanduses ja teeninduses, selle kõrvalt, olen alati ka n-ö laval olnud. Trenniharrastusest kujunes väikeste lastega kodus olles järk-järgult uus amet.

Nimeta üks naljakas seik seoses treeneritööga?
Ühte juhtumit välja valida on päris keeruline. Igas trennis võib nalja saada, see on n-ö situatsioonikoomika. Treening ei peaks olema ainult tõsine ja raske töö, vaid võiks pakkuda ka emotsionaalset vaheldust. Seega on huumor alati teretulnud.
Oskus enesele otsa vaadata ja enda üle naerda on mind päästnud nii mõnestki täbarast olukorrast, olgu siis tegu tehnilise viperuse või garderoobiapsuga.

Millega tegeled vabal ajal? Millised tegevused panevad Sul südame rõõmust põksuma?
Hea raamatu lugemiseks ja reisimiseks võiks alati rohkem aega ning võimalusi olla. Ammu ei ole saanud tegeleda oma erilise hobiga, milleks on ratsutamine. Kunagi jõuan selleni kindlasti jälle.
Loodus, värske õhk, palju päikest ja sooja soolast merevett on see, mis akusid laeb ning vaheldust pakub.

Eveli on oma ala tõeline professionaal, seda näitab ka tema pikk tantsutaust. Eveli on väga kohusetundlik, hingega asja juures ning, mis tähtis ta ei tee treeneritööd ainult töö pärast, vaid ta tahab saada vastu ka pühendumust ja emotsiooni. Hindan seda.

Katrin Hiiepuu
juhataja-peatreener

Jalus